Andi Saagpakk – 1997/1998


Veli Andi Saagpakk on saanud tunnustust ka piirkondlikul tasandil


Asjaolude sunnil toimus minu saamine presidendiks seni kehtinud rotatsiooni põhimõtteid arvestamata. Asepresidentideks olnud Aare Saare loobumise tõttu klubi tööst ja Kalle Koovi viimase minuti “ärahüpe” viis mind klubi ees olukorrani, kus ära öelda ei olnud sünnis. Koosoleku kohaks jäi lihatööstuse söökla.

Kuidas siis iseloomustada seda presidendiaastat? Ühest küljest võib ütelda, et täiesti tavaline – ühed tulid, teised läksid. Lõpetasid Kalle Koov, Ülo Roos ja lõpuks tervise tõttu Kaarel Kitt. Tagasi tõmbus Avo Virves. Vähesel määral üritasid kaasa lüüa Ain Helde ja Ants Ilmjärv, kuid lõpptulemusena loobusid nemad samuti. Juurde tulid Margus Mägi, Tiit Saaremäel, kellest ei saanud asja, ja Madis Tiik.

Üheks arvestatavamaks ettevõtmiseks meie klubil sellel aastal ja võib-olla ka kogu tegevuse kestel oli rahvusvahelise noorsoolaagri korraldamine Saaremaal. Uudsena käivitasime veel jõulukuuskede aktsiooni, mis andis mõned aastad teenistust klubi kassasse ning on jäänud ka täna toimima. Jagasime ka mõningaid annetusi, kuid suhteliselt tagasihoidlikult.

Mida siis öelda selle lionsaasta kohta? Oli tunda toetust minule ja tahtmist teha, pea iga klubi liikme poolt. Selle eest kõigile tagantjärgi siiras tänu. Võib-olla sai kõigile selgemaks, et kui algusaastail ei olnud probleeme eelarvega, sest sõp- rusklubide abi oli suhteliselt suur, siis nüüd pidi üha rohkem arvestama, et raha tuli teenida ise.

Comments are closed