Mõte laada korraldamisest on pea sama vana kui klubi ise. Asi sai alguse, kui Soome klubi LC Heinola esitas klubi esimesel tegevusaastal kutse nende laadal osalemiseks. Kutse võeti vastu, hangiti kokku kõikvõimalikku kaupa: kadakast ja dolomiidist käsitööd ja suveniire, kudumeid, kilukarpe ning mida kõike veel. Ning kaks meest, Andi Saagpakk ja Vjatšeslav Leedo, sõitsid sellega Soome ning müüsid suurema osa kraamist maha. See oli 6. juulil 1991, ajal, mil piiri valvas Nõukogude Liidu piirivalve ja Eesti polnud veel iseseisvunud. Teeniti tulu ja see andis mõtte oma laada korraldamiseks. Paraku võttis asjast asja saamine aega. Nõnda on 4. oktoobril 1993 otsustatud: korraldada laat koostöös Soome klubidega LC Ilmajoki Ilkka ja LC Karkku, kas Soomes või Eestis. Kaaluti, kas korraldada jõululaat või kevadlaat. Et jõuludeni oli lii- ga vähe aega, eelistati kevadist laata. Paraku ei saanud ettevalmistus hoogu üles ja 10. jaanuaril 1994 teatas klubi majandustoimkond koosolekul: “On väheusutav, et laat tooks klubile tulu.”
Uue hoo sai laadamõte Tõnu Kippaku presidendiaastal, hooajal 1995 – 1996. Nüüd rääkisime laada korraldamisest kevadel ning asukohtadena olid kaalumisel linna keskväljak, lossi hoov ja Kuressaare Põhikooli staadion. Kui Ain Selder pakkus välja Saare Agrovaru territooriumi, kirjeldades innustunult selle koha eeliseid, oli valik tehtud ja ettepaneku tegija laada peakorraldajaks vali- tud ning jäi seda ametit pidama viieks aastaks. Määrati valdkondade juhid ja moodustati meeskonnad. Müügilubade ehk litsentside müük – Jüri Assafrei, Vallis Alliksoon, Raivo Peeters, Karli Valt. Loterii – Aado Haandi, Arno Vinni. Infopunkt ja oksjon – Ülo Roos, Juhan Nemvalts. Lasteprogramm – Toomas Takkis, Viljar Aro, Avo Virves. Kultuuriprogramm – Tiit Köster, Olev Õun, Rai- mond Kannik. Reklaam – Aado Haandi. Tegevusega said hõlmatud praktiliselt kõik klubi liikmed. Esimese laadaga teeniti 18 915 krooni, sellest märgatav osa loteriiga. Korralduskulusid oli pisut üle 400 krooni ja nõnda jäi laada puhastuluks umbes 18 500 krooni. Samas kohas toimus laat kuni 2000. aastani Muutusid tegijad ja nende rollid. Saare Agrovaru laienemise ja platsil toimu- nud ümberehituste tõttu polnud laada korraldamine endises kohas enam võimalik. Ka lahkus klubist senine peakorraldaja Ain Selder ja nõnda kolis laat 2001. aastal endise Maapanga, bussijaama, taluapteegi ja Bivarixi vahelisele platsile ning laada peakorraldajaks sai Villu Vatsfeldt. Koht oli hea, aga tuulise ilmaga tolmune. Toimetasime edasi väljakujunenud skeemi järgi.
2008. aastal, pärast pikki arutelusid, sai uueks laadapaigaks Kuressaare lossipark ja laadatoimkonda hakkas vedama allakirjutanu. Kuigi koha suhtes oli kahtlejaid nii klubis kui väljaspool seda, oleme tänaseks veendunud, et sai tehtud õige valik. Sujub koostöö kuursaali pererahvaga. On välja kujunenud oma kindel müüjaskond. Jätkub laada kultuuriprogramm, pea igal aastal on lastele olnud batuut.
Aastast 2012 toimub laada parima käsitöö konkurss. Teenitud tulu lugesime algul kroonides, hiljem eurodes ja päris tõusvas joones selle kasvatamine läinud ei ole, aga 2010. aastal ületasime esmakordselt kahe tuhande euro piiri, teenides 2211 eurot puhastulu ning pole sellest enam allapoole langenud. 2013. aastal oli summa 2988 eurot ja 2014. aastal 3438 eurot. Laada loteriid veab, ja tugevasti veab, nüüd juba hulk aastaid Mati Heero. Laada kohvik, mille töös oluline osa leedidel ja mille tulutootlikkus üha tõusnud, on Raivo Peetersi ja Tõnis Kallase vedada. Aga ilma platsi- heli-, viida- ja kõigi-muu-rolli-meesteta, ilma Marko Mägi, Meelis Villsaare ja Olev Õunata poleks vist laada toimumine võimalik. Ja jätkuvalt on kõik mehed tegijad ja osalised: loterii-au- hindu hankides, telki püstitades, pikendusjuhtmeid lahti kerides, müügileti ääres või platsi koristades. Teadagi sõltub laada majan- duslik tulemus üsna palju ilmast. Ometi oleme ka kehva ilma vastu rohtu leidnud. Kui hommikul vara enne laada algust on näha, et taevas on ikka väga paksud pilved, läheb veli Tom, alias Oleg Rahumeel, pika varrega luud peos, Roomassaarde ja ajab pilved laiali. Ja abi on asjast niipalju küll olnud, et ükski laat siiani veel ära jäänud ei ole.